Kas ealine iseärasus? Teema on väga delikaatne. Kui lastehoius on hammustav või vägivaldne laps, puudutab see kõiki osapooli. Tavaliselt võivad lapsed hammustada või kasutada vägivaldseid võtteid kuni 3 eluaastani ja seda peetakse ealiseks iseärasuseks, kuna selles vanuses laps ei oska ennast verbaalselt nii hästi väljendada. Kui laps hammustab või lööb vahete vahel võib see olla okei, aga kui vägivald muutub igapäevaseks korduvaks tegevuseks, teeb selline laps lastehoius kõigi elu valusaks ja raskeks.
Pinge kasvab
Vägivallatsev laps on häiritud millegi pärast, ta väljendab enda rahulolematust sel moel. Kasvatajad proovivad sellisele lapsele rohkem tähelepanu pöörata ja teda süles hoida või juhtida rohkem tema mänge ja tegevusi. Hammustamine ja löömine on aga väga valus, pealegi jäävad seda meenutama suured sinised hambajäljed ja isegi armid. Kannatavad teised lapsed ja loomulikult on ka nende vanemad pahased hammustava lapse peale, tema vanemate ja kasvatajate peale. Kõik on pinge all.
Ühel kasvatajal on ette nähtud 5-8 last hoida, mängida, potitada, vahetada mähkmeid, sööta jne. Hammustavale lapsele tuleb pöörata suuremat tähelepanu tihtilugu teiste laste arvelt. Muidugi on kurvad ja nõutud ka hammustava lapse vanemad, nad ei tea mida ette võtta. Ja hoidku selle eest kui samas lasteaias on hammustajaid mitu. See on suur probleem.
Lahendused
Kuidas kasvataja käitub: vahetult pärast intsidenti võtab ta haiget saanud lapse sülle ja lohutab teda, ütleb hammustajale, et nii ei tohi teha. Kui haiget saanud laps on rahunenud, räägib kasvataja uuesti hammustajaga rahulikult, mitte süüdistavalt, et see on paha tegu (mitte laps ei ole paha, vaid lapsel on paha) ja et teisel lapsel on väga valus, et ma saan aru küll, et sa tahtsid ka just seda mänguautot saada…. jne. Hammustamist peab ka ennetama, jälgides probleemset last ning ohtlikus ja etteaimatavas olukorras juhtida ning suunata laste tegevusi. Kogemused näitavad, et kui mõnele hammustajale pöörata lihtsalt tähelepanu rohkem ja hoida teda süles, kallistada ja avaldada tunnustust, kaob ka hammustamine, kuid kõigiga nii lihtsalt ei lähe.
Ema ja isa võiksid koos nõu küsida psühholoogilt, kas just nende pere mustrites võiks midagi muuta või mida veel saaks ette võtta. Laps ju elab ennast välja sellisel moel. Vahel aitab ka keskkonna vahetus. Laps vahetab lasteaeda ja probleem laheneb lihtsalt. Mõnikord on probleem ka selles, et laps ei ole veel harjunud lasteaias käima. Loe lähemalt kuidas harjutada last lasteaias käima.
Mõlema vanema ja kasvatajate vaheline koostöö on väga tähtis. Tuleb ausalt ning rahulikult arutada ja rääkida probleemidest. Lahendusi tuleks otsida koostöös nii, et kõik osapooled oleksid rahul.
Siinkohal toon ära mõningad artiklid, mis võiksid mõista hammustavat last ja aidata lapsevanemaid: